Danske rikub meie paipoisi imago ära

18. oktoober 2017, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171018/OPINION01/171019703/AR/0/AR-171019703.jpg

Danske Banki Eesti filiaalis juhtunu määrib terve Eesti nägu, kuni me ei tõesta, et sellised juhtumid ei kordu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kahtlase raha liikumist Eesti kaudu ei ole aga võimalik välistada, kuni pole kindlaks tehtud, mis täpselt toimus ja miks toimus. Alles pärast seda saab kinnitada, et sellised skeemid enam ei toimu.

Äripäeva hinnangul peavad Eesti poliitikud ja uurimisasutused Danske Eesti filiaali juhtumit tõsiselt võtma. See ei ole ainult ühe panga logisevate kontrollisüsteemide ja järelevalve küsimus, see on ka riigi maine küsimus. Danske Banki Eesti filiaalis toimunu kohta tulevad välja järjest uued asjaolud, mis annavad argumente Eestit rahapesu transiitmaaks pidada. 

Varasemast alustades tuli märtsis ilmsiks nn Moldova rahapesumasin, kus Eesti kaudu liikus kokku 1,6 miljardit dollarit kahtlase päritoluga raha, sellest lõviosa Danske kontori kaudu. Septembris kirjeldasime juhtumit, kus Aserbaidžaanist pärit 3,5 miljardit dollarit hämarat raha liikus Eesti kaudu luksuskaupadesse, offshore-firmadesse, Aserbaidžaani eliidi kätte, aga ka Euroopa poliitikute kiidusõnade kinnimaksmiseks.

Väike, aga vastik

Nende summadega võrreldes jääb viimane juhtum väikseks, tühine 15 miljonit miljardite vastu. Süüdistuse tõsiduselt on aga mitu kraadi kangem. Prantsusmaa prokuröride süüdistuse kohaselt aitas Danske kaasa kuriteo tulu investeerimisele, peitmisele ja konverteerimisele. Lisaks on Prantsuse ametivõimude hinnangul tegemist kurikuulsa Magnitski juhtumi rahaga. Sergei Magnitski oli Vene advokaat, kes süüdistas Vene tippametnikke 230 miljoni dollari suuruses maksupettuses. Ta vahistati kelmuse eest ja suri kahtlastel asjaoludel kongis 2009. aastal.

Kogu tegevus ise leidis aset aastatel 2008–2011. Need aastanumbrid on ka põhjuseks, miks Eesti politsei raha liikumisega seotud firmale süüdistust ei esitatud, kuigi nad on seda uurinud – enamik selle pangakontosid on ammu suletud ja raha läinud. Küll anti abi Prantsusmaa uurimisorganitele. Jääb lootus, et nad said süsteemi sedavõrd selgeks, et seda uuesti kasutada pole võimalik. Paratamatult jääb aga mulje, et meile endile on siinse pangafiliaali kuriteod vähem tähtsad kui prantslastele. Üksinda ei saa üle maailma ja läbi maksuparadiiside ulatuvaid võrke uurida ükski riik, tulemus saab sündida ainult koostöös ja peab tihti sündima varjatult. Lõpuks tahaks aga teada, et Eestile lähevad ka vanemad suured pettused korda, neid lahendatakse ja sellest antakse ka teada.

Danske sõnu ei julge uskuda

Asja peasüüdlased pole aga loomulikult uurimisasutused, vaid Danske. Panga teated selle kohta, et probleemi uurimiseks on palgatud lisaks muule meeskonnale koguni Taani luureteenistuse endine juht, kõlavad usaldusväärselt, kuid on tagantjärele tegutsemine. Taani lehe Berlingske teatel on pank ennegi teatanud jõulisest reageerimisest etteheidetele, mis tegelikult osutus tühjaks. Taanis selgus nüüd, et Danske Bank on olnud aeglane tegevust Eesti seadustele vastavaks ümber korraldama. Eesti finantsinspektsioon pidi selleks ettekirjutust kasutama.

Kui selline reeglitele vilistamine vana kooli pankades nii kergelt võib käia, saeb see nende enda oksa. On ju üldarvamus, et n-ö pärispankade paindumatu reeglistik, kõiksugused kontrolliks ja tagatisteks suunatud summad tagavad nii raha säilimise pangas kui ka tehingute korrektsuse ja usaldusväärsuse, selle eest me rohkem maksamegi. Kui reeglitele nii lihtne vilistada on, siis annavad pangad veel tüki endast fintech’ile üle.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. October 2017, 16:48
Otsi:

Ava täpsem otsing