Äripäev • 29. mai 2018
Jaga lugu:

Lõpp tööandjapensioni topeltmaksustamisele

Foto: Anti Veermaa

Kolmanda pensionisamba elule päästmiseks tuleb lõpetada tööandjate karistamine töötajate täiendava sotsiaalkindlustuse eest.

Tänane Eesti pensionisüsteem ei ole ekspertide hinnangul jätkusuutlik ja selle päästmiseks ei piisa üksnes kogutud raha ühest taskust teise ümbertõstmisest. Raha on juurde vaja ning riigi ülesanne on maksupoliitika abil motiveerida nii töötajaid kui tööandjaid suurendama sissemakseid pensionisüsteemi.

Äripäev leiab, et Lääne-Euroopa riikides end edukalt tõestanud tööandjapensioni laiemalt levikult tuleb ka Eestis kõrvaldada ebamõistlikud maksutakistused.Tööandjapensioni laiema leviku kindlustamiseks on riigil vaja teha kaks lihtsat sammu.

Sotsiaalmaksust vabaks

Esiteks, vabastada tööandja poolt töötaja kolmandasse pensionisambasse makstud raha vähemasti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa maksmise kohustusest. Ning teiseks, sätestada kord, et tööandja tehtavate sissemaksete puhul kehtiksid piirangud kontol oleva raha kasutamisel, vältimaks olukorda, kus on võimalik raha sotsiaalmaksust kõrvale hiilides kontolt kohe välja võtta.

Iga vähegi arvutada oskava inimese jaoks ei saa olla saladus, et kui jääda oma aktiivse tööelu lõppedes lootma sissetulekutes üksnes kahe kohustusliku pensionisamba peale, tuleb pensionipõlv üpris niru. Kindlasti ei võimalda see kunagistest telereklaamidest tuttavat muretut puhkust palmide all, pigem ehk makaronidieeti ja igapäevast toimetulekumuret. Väärika vanaduspõlve tagamiseks tuleb igaühel hakata sellesse juba varakult investeerima. Üheks kõigile kättesaadavaks ja lihtsaks võimaluseks on vabatahtlik kogumispension ehk kolmas pensionisammas. Eestis on inimeste usk kogumispensionisse aga väike ning tänavu jõustunud tulumaksuseaduse muudatused kahandasid selle populaarsust veelgi.

Äripäevaga rääkinud spetsialistide hinnangul võiks kolmanda samba päästmiseks vajalikku mahulist muutust tuua seni vähelevinud tööandjapensioni suurem populaarsus. Eestis tuuakse eduka pensionisüsteemi näitena tihti eeskujuks Rootsit, kus suunatakse I ja II sambasse 23% inimese palgast ning 90% töötavatest inimestest on liitunud tööandjapensioniga, mida nimetatakse Rootsis II sambaks. Eestis on tööandjapensioniga liitunud aga üksnes vähesed ettevõtted, peamiselt erinevate välisfirmade filiaalid ja pangad. Põhjuseks Eesti maksusüsteem, mis võimaldab alates 2012. aastast tööandjal toetada töötaja pensionikontot tulumaksuvabalt küll 6000 euroga aastas, kuid nõuab sotsiaalmaksu tasumist täie rauaga. Kui tööandja on valmis toetama töötaja kolmandat sammast, tuleb tal kohustuslikus korras toetada ka esimese ja teise samba pensionit.

Riik probleemi ei näe

Riik on seni suhtunud sellesse külma ükskõiksusega. „Ettepanekuid vähendada neid kohustusi tööandjapensioni kasuks, mida sotsiaalmaksuvabastus tähendaks, saab nimetada ebamoraalseks. On ju selge, et too instrument saaks osaks rahva jõukamale osale, samas kui riigi asi on tagada rahuldav äraelamine ka nõrgematele,“ ütles toonane rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) 2012. aastal. Ehk on põhjust see seisukoht ümber vaadata, jätkusuutlik pensionisüsteem on meie kõigi huvides.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt