Eesti raudteed jagub sadadele aktsionäridele

Tallinna finantshai Jüri Käo juhtis Baltic Rail Services?i (BRS) läbi skandaalse erastamismöllu Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate ostutehinguni, tuues endaga kaasa rohkem kui 600 väikeaktsionäri.

Tallinna Polütehnilises Instituudis insenerihariduse saanud ASi Norma Maja ehitusprojekteerija Jelena Kattai (53) ja Norma metallitöötlemistehase direktor Raimond Liiv (53) lausa säravad rahulolust. Nemad astusid NG Investeeringute aktsionäride ringi mõne aasta eest nn lojaalsusostuga.

NG Investeeringute senine 15?20protsendine aktsiatootlus rahuldab Kattai ja Liivi sõnul väikeaktsionäre, selle jätkumisele loodetakse ka pärast raudtee ostu. ?Raudtee ostmine kindlustab väikeaktsionärile tulu, mis on väga oluline,? räägib Liiv, ?aga kui peaks ootamatult tekkima dividendide maksmises vaheaeg, ei loobuks ma oma aktsiatest, sest elan ettevõttele kaasa.?

Raudteetehingu foonil pole Kattai ja Liivi kinnitusel väikeaktsionäridele osaluse müügiks seni survet avaldatud.

?Minul pole ärivaistu ollagi, sest nõukogudeaegses TPIs ei õpetatud, kuidas ettevõtjaks saada,? räägib Kattai. ?Norma erastamisel märkisin aktsiaid, sest igale töötajale anti selline võimalus.?

?Sain noorpõlves kasvatuse, et üksnes töö tegemine viib edasi,? jutustab Liiv. ?Minul puudub oskus teenida kasumit finantsringlust tekitades, mistõttu hakkasin väikeaktsionäriks ustavusest ettevõttele ja oma isiklike säästude baasil.?

Raudtee erastamine jäi Kattaile ja Liivile selle kevadeni üksnes põnevaks meediateemaks. Siis avaldas Käo aktsionäride koosolekul tehingu üksikasjad ning Eesti Raudtee saatus tõusis kuumaks jutuaineks nii kodus kui sõprade ringis. ?Tervest minu perekonnast on saanud raudteeäri asjatundajad, kellest igaüks kaitseb lausa vastandlikke seisukohti,? räägib Kattai. ?Lapsed, kelle vanus jääb teismelise ja 30. eluaasta vahele, on pigem Eestimaa mahamüümise vastu.?

?Minu väikeaktsionäridest sõbrad pole osanud mind veel Eesti raudtee konteksti paigutada,? lausub Liiv.

Kattai tunnistab, et on mõnikord isegi raudtee erastamises kahelnud. Kui ajalehtedes ja televisioonis ilmub tehingu kriitika, kaldub arvamus erastamise vastu, edu-uudised seevastu mõjuvad rahustavalt.

?NG Investeeringud on soliidne firma ning ma usun, et ka BRS ajab ausalt oma asja,? kinnitab Kattai.

Viimastel kuudel BRSi ja Eesti Raudtee peadirektori Parbo Juchnewitschi vahel puhkenud sõnasõda jälgivad nii Kattai kui ka Liiv segaste tunnetega.

Lehtedest ei võta tõde välja, kas õigus on Juchnewitschil BRSi tahte vastaselt Luganski vedureid liisides või hoopis BRSil, kes soovib Juchnewitschit eirates Eestisse tuua üle 70 pruugitud USA päritolu veduri, tunnistavad mõlemad. Ajakirjandus pole andnud väikeinvestoritele selget vastust, kellel on vaidluses õigus.

Kas BRS teeb Juchnewitschile pakkumise jätkata tööd Eesti Raudtees? Kattai ja Liiv vaikivad pikalt ja mõtlikult.

?Juchnewitschiga seostub nii positiivseid kui ka negatiivseid asju, kuid mina ei hakkaks ajaleheartiklite põhjal kedagi lahti laskma,? ütleb Kattai.

?Eeldan, et Eesti Raudtee juhatuses lausväljavahetamist ei tule ja Juchnewitschile võidakse teha BRSi poolt koostööettepanek,? arutleb Liiv. ?Minu arvates on Juchnewitschil nii asjatundlikkus raudteeäris kui ka juhivõimed, mis räägivad tema kasuks.?

Eesti Raudtee erastati eestlaste osavõtul, mistõttu võib ettevõtet oodata helge tulevik, lisavad rahulolevad väikeaktsionärid.