Investorite TOP. Uustulnuk õpetab rikkaks saama

11. aprill 2014, 00:00

Äripäeva koostatud Tallinna börsi väikeinvestorite edetabeli uus tulija Jaak Roosaare kogub portfelli ainult nende ettevõtete aktsiaid, mis maksavad dividende.

Mitmed nimekad investorid on viimastel aastatel Tallinna börsilt lahkunud, aga Roosaare seda teha ei kavatse. Kohalikku börsi eelistab ta seetõttu, et see on kõige kodusem, lähedasem, odavam ja läbipaistvam. Lisaks meeldib talle, et Tallinnas on aktsionäride nimekiri avalik ja erinevalt USA börsist annab Balti turu väiksus investorile eeliseid. “Ma ei ole väga ahne ja olen rahul, kui tootlus on 10–12% aastas,” räägib Roosaare.

Tallinna Vee või Olympicu aktsiat saab investori sõnul võrrelda hoiusega. “Hakkasin nüüd õnneks õigel ajal ostma ka, nii et juba puhas dividenditootlus on 10%. Kui veidi juurde kasvab, siis seda parem,” tunnistab ta. Roosaare arvates on üldine veidi negatiivne foon isegi hea, sest investorid tahavadki turule tulla just siis, kui teised ära lähevad. Ka väike valik on mõneti kasulik, sest siis ei pea liiga palju tööd tegema, tunnistab investor.

Investeerimispisik varajasest noorusest. Esimese tehingu börsil tegi Roosaare 1999. aastal, mil börsile tuli Eesti Telekom. Enne seda oli ta teismeline ettevõtja, kes müüs Elvas väikeses putkas ­Snickersit. Sealt teenitud ja isalt juurde laenatud raha eest ostiski ta 217 Eesti Telekomi aktsiat. “Esimene tehing läks hästi ja siis mõtlesin, et miks üldse Snickersit müüa, kui saab panna 15 000 krooni aktsiatesse sisse ja võtta 20 000 välja,” meenutab Roosaare. Esimene ost andis noorele mehele nii palju indu, et investeerimispisikut ei kahjustanud isegi hilisemad kaotused, mis tuli liiga ulja tegutsemise eest vastu võtta.

EBSis veedetud tudengiaastate ajal sattus Roosaare USAsse raamatuid müüma. Seal nähtu andis tugeva tõuke investorikarjääriks. “Nägin suve jooksul paari-kolme tuhandet inimest, kelle majanduslik olukord oli seinast seina. Taipasin üsna pea, et need, kes kõige rohkem töötasid, olid kõige õnnetumad ja hoolimata 2–3 töökohast ka kõige vaesemad,” meenutab Roosaare arusaamist, et töökohtade ja sissetuleku vahel pole seost.

Tööelu alguses soovis Roosaare töötada investeerimisettevõttes kas portfellihalduri või analüütikuna, aga mõistis üsna kiiresti, et tegelikult on palju parem oma portfelli hallata, sest siis on rohkem vaba aega.

“Nüüd ma käingi koolides lastele rääkimas, miks hakata investoriks,” naerab ta.  Roosaare sõnul saab küll niigi igast eestlasest investor juba pensioniraha kogumise kaudu. Ta on kirjutanud ka raamatu “Rikkaks saamise õpik”.

Liigub aktsiatest eemale. Kui alguses oli Roosaare vaid aktsiainvestor, siis viimastel aastatel on ta liikunud ka teistesse varaklassidesse. Täna üritab ta investeeringud hajutada kolme varaklassi vahel. Üks kolmandik varast oleks aktsiates ja dividendiaktsiates, teine välja antud laenudes ja ülejäänu üürikinnisvaras.

“Kui varem olin kasvule orienteeritud, siis nüüd olen järjest enam rahavoole orienteeritud. Plaaningi ehitada investeeringud üles niimoodi, et mul on eraisiku portfell dividendiaktsiatest ja ülejäänud varad on ettevõttel,” räägib investor, kelle sõnul pole Eestis väga mõtet laenudesse või üürikinnisvarasse eraisikuna  investeerida.

15aastase investeerimisajaloo jooksul on investor kogenud mitmeid õppetunde.  Viimase aktsiaturgude kriisi ajal vaatas ta 2008. aasta sügisel, et hinnad on nii palju kukkunud ja hakkas aktsiaid juurde ostma. “Õppetund oli aga see, et kui hind tundub juba jaburalt odav, siis tegelikult võib veel odavamaks minna,” tõdeb ta nüüd.

Roosaarel on eredalt meeles ka olukord, kus tal oli portfelli veidi üle miljoni krooni sisse pandud, millest aga umbes pool oli miinuses. Toona vaatas ta vanematel külas olles telekast saadet kasiinosõltlastest, kus üks noormees oli nädalavahetusega 30 000 krooni maha mänginud. “Mõtlesime, et õudne, on ikka rumalad inimesed,” meenutab investor. Seejärel läks ta teise tuppa, võttis arvuti lahti ja avastas, et ta enda portfell on suures miinuses.

“Siis sain selle tunde kätte, miks inimesed mõnikord põhjas müüvad. Kui see oleks juhtunud börsipäeval, siis olin suhteliselt lähedal sellele, et kõik müüki panna ja tunnistada, et olen tegelikult börsisõltlane,” räägib ta. Õnneks oli aga reede õhtu ja äkiline tehing jäi tegemata.

Kui turg uuesti tõusma hakkas, kasvas Roosaare portfelli väärtus aastaga umbes 300%. “Tegelikult tagantjärele vaatasin, et väga äge, et ostsin neid sealt põhjast. Oleks isegi võinud veel rohkem osta,” arvab ta.

Loobus USAs kauplemisest. Teine suur õppetund oli Roosaare jaoks USA börsil kauplemine, mil ta tegi paarsada tehingut ja oli aasta lõpus nibin-nabin nullis. Selle eest tuli maksta aga kõrget hinda närvikulu ning pere arvel.

“Mul on silme ees mälupilt, et kiikusime lapsega pargis, ma vaatasin samal ajal telefonist aktsialiikumisi ja mu poeg küsis, et mis sa vaatad seal kogu aeg. Siis sain aru, et midagi on valesti,” räägib Roosaare.  Nüüd ta enam USA turul lühiajalisi tehinguid ei tee, ainsad investeeringud on Apple’i ja Berkshire Hathaway aktsiad.

Nüüd eelistabki Roosaare Tallinna börsil dividendiaktsiaid, sest maksutingimused on selleks kõige paremad. Lisaks on tal Läti börsilt mõne farmaatsiafirma aktsiad, Leedu börsilt on ta aga lahkunud.

“Tulevikus teengi nii, et müün Läti aktsiad ka maha ja siis oman eraisikuna dividendiaktsiad ning firma kontol on Berkshire Hathaway. Panen lihtsalt kogu raha sinna ja usaldan Warreni (Buffetti – toim) ja tema järeltulijate kätte,” rääkis ta.

Roosaare valib portfelli ettevõtteid, mille tulemusi on võimalik analüüsida. Kuna ta eelistab müümisele kogumist, sobivadki talle kõige paremini dividende maksavad firmad. “Dividendide maksmine ei pruugi matemaatiliselt maksude mõttes olla kõige kasulikum investorile, kuid see näitab jätkusuutlikkust. Kui ettevõte suudab igal aastal dividende maksta, siis reeglina tuleb sealt parem tootlus kui neilt, kes ei maksa,” selgitas investor.

Ka börsil liigub Roosaare sõnul raha kogu aeg erinevate tasude kaudu investorilt ära, seega eelistab ta investeeringutest sisse-välja mitte rapsida.  Näiteks Tallinna Vee aktsiat ei plaanigi ta kunagi ära müüa. “Need aktsiad aitavad mul juba praegu töö mõttes pensionil olla. Igal aastal saan sealt nii palju dividende, et see katab mul igapäevased kulutused ära. Dividendidest investeerin sinna ja teistesse dividendiaktsiatesse pool tagasi, nii et muutun nii-öelda rikkamaks ka,” märgib ta.

Kui ajalugu ei kordu ja uut riigikorda ei tule, jätab Roosaare dividendiaktsiad päranduseks oma järeltulijatele. See on tema hinnangul parim pensionisammas.

  • Esiinvestorid ostavad suurelt kuldset kolmikut

Keskmine Tallinna börsi esiinvestor valib portfelli ühe tugeva ankru, millesse paigutab üle poole rahast.

Kel on suurel hulgal raha, oskab tavaliselt sellega ka ümber käia. Äripäeva koostatud Investorite TOPi liikmed paigutasid Tallinna börsile vähemalt 336 000 eurot. Vaatlesime, mida saab esiinvestoritelt õppida.

Esimese asjana seda tabelit koostades jäi kohe silma, et hajutatus on sõna, mis Tallinna börsil suurt ei maksa. Investoritele meeldib eelkõige paigutada üle poole oma portfellist ühte konkreetsesse ettevõttesse ning alles siis võib-olla veidi raha mujale, kui midagi üle jäi.

Sellise käitumismustri poolt räägib rida tegureid. Nii on enamiku esiinvestorite puhul Tallinna börsile investeerimine ise juba investeeringute hajutamine. Lisaks seab oma piirangud börsi väiksus, sest see ei peegelda majanduse tegelikku struktuuri ning valida on vaid vähese hulga ettevõtete vahel, kellest omakorda mitu tegutseb samal alal ja turul. Nendes tingimustes ongi teinekord kasulikum valida üks või paar ettevõtet, mille käekäigu ja tegevusega oled hästi kursis. Soovides investeeringuid hajutada, on mõistlikum paigutada ülejääv raha mõnda välismaa firmasse, mille käekäik ei sõltu Eesti või Eestiga piirnevate riikide majandusolukorrast.

Kolm suurt lemmikut. Tallinna börsil rokivad suured firmad, see on samuti selge. Kui 50 esiinvestorit on kokku investeerinud 48,3 miljonit ­eurot, siis sellest 31,3 miljonit on paigutatud Tallinkisse, Tallinna Veesse ja Olympicusse.

Kuuekohalist summat mõnda firmasse investeerides tahab investor olla kindel, et see kõik ühel päeval kaduma ei lähe. Majandusseisu ning finantsstabiilsuse poolest on just nimetatud kolm ettevõtet Tallinna börsi kuldne kolmnurk. Teatud mööndusega võime siia nimekirja lisada ka Tallinna Kaubamaja.

Tallinna börsiindeksi külg ees või isegi kerge allapoole liikumine on eelkõige suurendanud investeeringuid Tallinna Vee aktsiasse. Lisaks viimase aasta jooksul aset leidnud positiivsetele kohtuotsustele maksab veefirma heldelt dividende, mis on eelkõige atraktiivne ajal, mil kogu turg loksub, külg ees. Nii näiteks teenis Tallinna Vee aktsiad naise Tatjana nimele üle kandnud Maksim Liksutov mullu 211 000 euro väärtuses dividende.

Ringiga jõuame taas Tallinna börsi väiksuse juurde. Soovides investeerida kuuekohalist summat mõnda väiksemasse firmasse, nagu Skano ja Arco Vara, ostab investor põhimõtteliselt endale valge elevandi. Vähene likviidsus ei luba suurema koguse aktsiaid omandanud investoril hiljem nendest ilma aktsia hinda mutta tirimata lahti saada. Eriti juhul, kui väärtpaberil on müügisurve peal. Seega polegi mõtet oodata, et esiinvestorid paigutaks suurel hulgal raha väiksematesse ettevõtetesse.

Lähtudes üldistest investeerimisprintsiipidest võib tunduda, et meie investorid on justkui riskialtimad, pannes piltlikult öeldes rohkem mune vähematesse korvidesse. Kuid sellise käitumise dikteerib turg ja mainitud väiksusest tulenevad iseärasused. Nii imelik kui see ka ei tundu, on nad läinud kindla peale välja ja investeerinud pigem alalhoidlikult. Tõsi, pole teada, kui palju nende rahast on paigutatud näiteks välismaistesse börsifirmadesse, kuid ei maksa arvata, et kogu raha on Tallinna maetud.

Kümne miljoni mees. Ka sel aastal ei saa me üle ega ümber kõige suuremast investorist ehk ASi Luksusjaht omanikust Sven Lennart Alpstalist. Tagasihoidlik ja meediapelglik rootslane on praeguseks kogunud enam kui 10 miljoni euro suuruse varanduse. Võrdluseks oli tabeli koostamisel Alpstali portfelli väärtus suurem kui Skano ja Arco Vara turuväärtus kokku.

Nordeconi on Alpstal paigutanud üle 3 miljoni euro, millega on tõusnud ehitusfirma suuruselt teiseks aktsionäriks, omades ligi 10 protsenti ettevõttest. Lääne turgudel saadakse tavaliselt sellise osalusega ettevõtte nõukogusse. Pole teada, kas Alpstalile on pakutud nõukogu kohta või on ta selle tagasi lükanud. Loodetavasti jääb rootslane siiski n-ö sõltumatuks, sest enne Alpstali Äripäeva Investorite TOPi võitnud Arvo Nõges ja Toomas Tool kadusidki edetabelist, kui asusid börsifirma nõukogusse ja said insaideriks.

  • Investorite TOPi suurimad kukkujad lahkusid parematele jahimaadele 

Nii mullu kui ka aasta varem suurte investeeringutega kindlalt Tallinna börsi investorite esikümnesse jõudnud Sven ­Einar Stefan Andersson ja Sven Karjahärmi tänavu TOPi ei mahtunud.

“Põhjus, miks ma olen viimasel aastal oma Eesti aktsiaportfelli vähendanud, ongi lihtsalt selles, et ma hetkel ei näe midagi huvitavat Tallinna börsil,” tunnistas mullu veidi enam kui miljoni euroga Merko, Järve­vana ja Tallinna Vee aktsionäride ringi kuulunud Andersson. “Mõni Merko aktsia on mul alles, aga tunne on, et ka selles aktsias on natuke seisak praegu.”

Ehkki Anderssoni sõnul on ta oma portfellis aktsiate osakaalu vähendanud mujalgi, võib see uute uudiste või hindade valguses kiiresti muutuda. “Kõik on hetkeline – ei ole nii, et Tallinna asemel läksin Lätti,” tõdes ta.  Anderssoni ajutist pessimismi jagas eelmisel aastal 1,4 miljoni ­euro suuruse investeeringuga Silvanosse TOPis kuuendale kohale tulnud mänguasjade hulgimüüja Sven Karjahärm, kes vabanes eelmise aasta keskpaigas kõigist naistepesu tootja aktsiatest.

Samas ostis ta oma ettevõtte OÜga Rimonne Baltic 0,36 miljoni väärtuses Arco Vara aktsiaid, tõustes sellega kinnisvaraarendaja suuruselt seitsmendaks osanikuks. “Lahkusin teistele jahimaadele, kus riskid on väikesed ja paistab suuremat kasvu,” viitas mänguasjaärimees, et tegutseb nüüd Tallinna asemel pigem arenenud Euroopa ja USA aktsiaturgudel.

Kuigi Karjahärmi lemmikute hulka Tallinna börsil kuuluvad Olympic ja Tallinna Vesi, näeb ta tõusuruumi veel vaid Arco Vara aktsiale. “Ega see pilt siin ei ole väga roosiline ja tundub, et palju ruumi asjadel paremaks minna ei ole,” möönis ta. Järgmine aasta jääb üle kümne aasta Tallinna börsil kaubelnud Karjahärmi hinnangul tõenäoliselt samale tasemele ja põhjust suurteks aktsiatõusudeks ta ei näe.

533 091 euro võrra vähendas mullu oma peamiselt Tallinki aktsiatest koosnevat portfelli Neinar Seli, vajudes sellega edetabelis teiselt kohalt neljandale. “Tõepoolest, üle pika aja vähendasin oma portfelli, kuid sellest ei saa välja lugeda mingit suhtumist börsi,” jäi ta müüki kommenteerides napisõnaliseks. “Olen passiivne investor börsil ning võtan kunagi ammu soetatut pikaajalise investeeringuna.”

 

 

Edetabel

  • Eesti börsiinvestorite TOP 50

koht 2014; nimi ettevõte; börsiinvesteeringud 2014, eurodes; börsiinvesteeringud 2013

1. Sven Lennart Alpstal 10 184 072; 8 451 842
Luksusjaht AS

2. Tatjana Liksutova 3 033 125; ei olnud tabelis
3. Andrus Rand 2 140 906; 2 037 568 
OÜ Midas Invest

4. Neinar Seli 2 054 323; 2 587 414 
AS Rondam

5. Villu Pavelts 1 780 670; 924 779 

6. Mati Polli 1 734 870; ei olnud tabelis 
OÜ Tristafan

7. Vesa Jaakko Karo 1 692 118; 2 136 804 

8. Toivo Annus 1 642 392; 906 245 
Ambient Sound Investments OÜ, Il Grande Silenzio OÜ

9. Oleg Ossinovski 1 542 513; 1 283 370 

10. Aleksander Pajuri 1 280 607; 1 302 337 
Jahmek Investments OÜ

11. Indrek Mihhels 1 074 225; 978 770 
 Meridea Grupp OÜ

12. Igor Piho 896 261; 813 433 
OÜ Magnum & Co

13. Rene Ilves 856 906; 631 350 
Seitse Samuraid OÜ

14. Elmo Sarapuu 791 345; 346 328 
24 Holding OÜ

15. Heino Hõbeoja 699 013; 581 578 
Hõbeoja OÜ

16. Taivo Kivistik 688 738; 879 240 

17. Valentins Boiko 672 480; ei olnud tabelis 

18. Ülo Kollo 651 185; 831 300 

19. Lembit Talpsepp 650 283; 716 662 

20. Oliver Peek 632 832; 714 905 
Siseinfo OÜ

21. Olegs Radcenko 627 756; 346 286 

22. Andri Avila 622 365; 752 035 
OÜ Geoplast

23. Kalmer Kikas 614 184; 575 654 
Monere Konsultatsioonide OÜ

24. Merle Raid 582 843; 564 205 
Woos Grouse Consulting OÜ

25. Harri Oodes 563 196; 500 078 

26. Teet Kolts 539 483; 412 813 
OÜ Kolts Invest

27. Tõnu Danilas 537 816; ei olnud tabelis 
Desert Rose OÜ, Fauni Kaubanduse OÜ

28. Jyrki Hyppönen 500 000; 416 000 
OÜ Aaprekoti

29. Elmo Somelar 495 183; 503 870 
ESK Grupp OÜ, OÜ Eesti Soolakaubandus

30. Indrek Naur 492 215; ei olnud tabelis 
OÜ Hausman & Toran

31. Jaan Koort 490 570; 384 935 
Haak OÜ

32.–34. Ahti Heinla 487 745; 556 254 
Ambient Sound Investments OÜ

32.–34. Priit Kasesalu 487 745; 556 254 
Ambient Sound Investments OÜ

32.–34. Jaan Tallinn 487 745; 556 254 
Ambient Sound Investments OÜ

35. Marko Milius 479 270; 741 022 
24 Holding OÜ

36. Jaak Roosaare 442 800; ei olnud tabelis 
Müügiguru OÜ

37. Aimur Arukuusk 430 108; 402 211 

38. Toomas Taube 406 75;8 ei olnud tabelis 

39. Vahur Pindma 390 370; 392 959 
Galileo OÜ

40. Andres Koort 390 038; ei olnud tabelis 
Haak OÜ

41. Valentin Jurkin 385 810; ei olnud tabelis 
OÜ Vast

42. Eduard Kotljarov 377 780; ei olnud tabelis 

43. Madis Üürike 375 530; 479 400 

44. Taimo Saan 375 000; ei olnud tabelis 

45. Margherita Santagostino 363 161; ei olnud tabelis 

46. Kalju Liiv 354 072; ei olnud tabelis 

47. Anneli Heinsoo 353 010; ei olnud tabelis 

48. Charlie Viikberg 352 833; ei olnud tabelis 
OÜ OKOB Invest

49. Mait Mengel 341 830; 439 608 
OÜ Senatore

50. Renato Lorenzo Bullani 336 490; ei olnud tabelis 

Allikas: aktsiaraamatud, äriregister, tabeli koostas Fredy-Edwin Esse

 

 

 

Võrdlus

  • Investorid püstitavad rekordeid

2014
esimese investeering 10 184 072
viimase investeering 336 490
50 koguinvesteering 48 382 568
võitja Sven Lennart Alpstal

2013
esimese investeering 8 451 842
viimase investeering 338 420
50 koguinvesteering 44 649 944
võitja Sven Lennart Alpstal

2012
esimese investeering 1 860 762
viimase investeering 265 670
50 koguinvesteering 30 009 896
võitja Arvo Nõges

2011
esimese investeering 3 758 739
viimase investeering 335 820
50 koguinvesteering 33 632 016
võitja Arvo Nõges

2010
esimese investeering 2 714 000
viimase investeering 177 000
50 koguinvesteering 21 175 207
võitja Arvo Nõges

2009
esimese investeering 2 328 000
viimase investeering 93 680
50 koguinvesteering 12 762 592
võitja Toomas Tool

2008
esimese investeering 2 850 000
viimase investeering 235 000
50 koguinvesteering 27 908 939
võitja Rain Lõhmus

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. April 2014, 20:10
Otsi:

Ava täpsem otsing