Eesti arvete tasumise esirinnas

Seminaril esinenud Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektori asetäitja Antti Peltomäki sõnul on maksete hilinemisest tekkivad probleemid Euroopas tõsine mure.

„Maksetega viivitamine ning arvete mittetasumine on üks peamisi põhjuseid, miks väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on sunnitud oma tegevust lõpetama. Hilinenud maksete tekitatud kulud on tõusnud Euroopas juba ligi 350 miljardi euroni. Eesti ettevõtted sealhulgas olid sunnitud kuludesse kandma 500 miljonit eurot,“ ütles Peltomäki. Tema sõnul tuleb teha ühiseid jõupingutusi, et lõppeks maksete hilinemise kahjulik tava Euroopas ning väikesed- ja keskmised ettevõtted saaksid enam kaasa rääkida majanduskasvus ja töökohtade loomisel.

Arvete tasumise aeg keskmiselt päevades erasektoris (B2B ehk eraettevõtetevahelised tehingud):

Soome 26Norra 33Rumeenia 33Eesti 34Saksamaa 34Austria 35Island 35Rootsi 35Taani 35Läti 37…EL keskmine 49…Kreeka 78Hispaania 85Portugal 85Itaalia 96

Arvete tasumise aeg keskmiselt päevades avalikus sektoris (PA2B ehk eraettevõtte tehingud avaliku sektori äriühinguga):

Soome 24Eesti 25Island 33Norra 34Rootsi 34Taani 35Saksamaa 36Läti 37Poola 38Suurbritannia 41…EL keskmine 61…Portugal 133Hispaania 155Kreeka 159Itaalia 170

Kuigi keskmine arvete tasumise aeg on Eestil Euroopaga võrreldes eeskujulik, jäädes nii avalikus kui erasektoris alla vaid üksikutele, siis inkassofirma Intrum Justitia Eesti tegevjuht Ivar Tammemäe sõnul on siinne riskitase kõrgem kui Põhjamaades või Saksamaal.

Tammemäe viitas oma ettevõtte kontserni uue uuringu tulemustele, et Euroopa lootusetute võlgnevuste osakaal kasvab tänavu suure tõenäosusega üle kolme protsendi.

Tammemäe sõnul on Euroopa lootusetute võlgnevuste osakaal aastatega kasvanud ning tõenäoliselt trend jätkub negatiivses suunas ka 2014. aastal. Eestis on sama näitaja kahel viimasel aastal püsinud stabiilselt kolme protsendi juures.

Intrum Justitia tutvustas Euroopa maksetavade uuringut, kus uuriti võlgnevusi 9800 finantsjuhilt, tegevdirektorilt ja spetsialistilt 29 Euroopa Liidu riigis.

Tammemäe sõnul on Euroopa partneritel tihti makseprobleemid. Vaatamata võimalustele maksete hilinemiste vähendamiseks, arvas ta, et Eesti ettevõtete kliendid on ära hellitatud. Tegevjuhi sõnul üritavad ettevõtted ligi kolm kuud ise hilinevate maksetega tegeleda ning pöörduvad siis inkassoteenuse poole, Põhjamaades oodatakse maksimaalselt 15 kuni 30 päeva.

„Põhjamaade ettevõtted on ammu aru saanud, et kui maksetähtaeg tuleb, siis saadetakse kohe üks-kaks meeldetuletust. Kui ei toimi, siis saadetakse asi kohtusse või professionaalsele kolmandale partnerile,“ ütles Tammemäe. Tema sõnul kardavad Eesti ettevõtjad võlga sisse nõuda peamiselt kliendisuhete halvendamise pärast, mis võib pärssida hilisemat äritegevust.

Tammemäe teatel läheb seadusandlus iga aastaga paremaks, et kliente korrale kutsuda. Samal ajal selgub uuringust, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtete teadlikkus hilinenud maksete direktiiviga loodud võimalustest kaitsta end maksete hilinemise vastu on madal.

Oma vastavatest õigustest olid teadlikud vaid 19% vastajatest. Ettevõtjatest 52% polnud direktiivi mõju oma tegevusele märganud, kuid pea pool vastanutest ehk 48% leidis, et äritegevusele kindlamate raamide kehtestamine parandaks ettevõtluskeskkonda.

2011. aasta ELi direktiivi nõuded jõustusid Eestis eelmise aasta 15. aprilli seadusemuudatusega.

Direktiivi uued reeglid:

Riigiasutused peavad soetatavate kaupade ja teenuste eest maksma 30 päeva jooksul või erandjuhtudel 60 päeva jooksul.Ettevõtted peavad maksma arved 60 päeva jooksul, kui pole selgesõnaliselt teisiti kokku lepitud, ja eeldusel, et see pole äärmiselt ebaõiglane.Ettevõtjatel on automaatselt õigus nõuda viivist hilinenud maksmise eest ja samuti peavad nad saama sissenõudmiskulude hüvitist minimaalselt fikseeritud summa - 40 eurot -  ulatuses. Samuti võivad ettevõtjad nõuda hüvitist kõigi ülejäänud mõistlike sissenõudmiskulude eest.Hilinenud makse seadusejärgne viivisemäär tõuseb vähemalt 8 protsendipunktini üle Euroopa Keskpanga viiteintressi. Riigiasutused ei tohi määrata hilinenud maksmise eest madalamat viivisemäära.Ettevõtted võivad vaidlustada äärmiselt ebaõiglased lepingutingimused ja tavad kohtus hõlpsamalt.Rohkem läbipaistvust ja teadlikkust. Liikmesriigid peavad avaldama oma viivisemäärad hilinenud maksmise eest, et ettevõtted pääseksid lihtsalt määrasid puudutava teabeni.Liikmesriike julgustatakse koostama soovituslikke toimimisjuhendeid viivitamatu maksmise kohustuse kohta.Muud Euroopa Liidus hilinenud maksmise kohta kehtivad sätted jäävad jõusse ning need on mitmetimõistetava teksti lihtsustamiseks üle vaadatud.

Direktiivi uute reeglite järgi pole ettevõtted kohustatud uusi meetmeid rakendama, kuid neil on selleks õigus. Teatud olukordades võib ettevõte soovida makseperioodi mõne päeva võrra pikendada hea ärisuhte säilitamiseks konkreetse kliendiga. Kuid uued meetmed on kohustuslikud riigiasutustele. Riigiasutused peavad olema eeskujuks ja näitama oma usaldusväärsust ja tõhusust  lepingute austamise ja õigeaegse maksmisega.