• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    HKScan: neli Eesti juhti on süüdi

    HKScan Baltikumi juhtkonna liikmed on süstemaatiliselt toime pannud tõsiseid rikkumisi ning nüüdseks vallandatud, kuna tekitasid ettevõttele huvide konflikti, leidis grupi korraldatud sisejuurdlus.

    Seoses sellega on HKScan lõpetanud alates 1. detsembrist töö- või juhatuse liikme lepingud Baltikumi juhi Teet Soormi, seakasvatusdivisjoni direktori Mati Tuvi, linnukasvatusdivisjoni direktori Lauri Kallikormi ja seakasvatusdivisjoni tehnikajuhi Hindrek Smidtiga, teatas ettevõte. Seda, kas vallandatud juhatuse liikmetele maksti ka kompensatsioonitasusid grupi tegevjuht Jari Latvanen ei soostunud kommenteerima, kuid kinnitas, et neile kehtib konkurentsikeeld.
    Alates 1. detsembrist eemaldati HKScanile kuuluva ASi Rakvere Farmid juhatuse liikme kohalt ka Andres Veide ja HKScan Estonia juhatusest Meelis Pihlak, kuid Latvaneni kinnitusel on peale mainitud nelja töötaja kõik esialgu juurdluse ajaks töölt kõrvaldatud inimesed tagasi ennistatud, sest nende tegevuses ei leidnud ettevõte huvide konflikti. 
    Tõendid mõjuvõimust lepingupartnerite üle
    Sisejuurdluse käigus selgus, et need HKScan Estonia töötajad on ostnud tooteid ja teenuseid ettevõtetelt, mida omavad kas nad ise või nendega seotud osapooled.
    Lepingutest näiteks HKScani ja Teet Soormi isa Ain Soormi kontrollitava ettevõtte vahel kirjutas Äripäev juba kuus aastat tagasi ning ka tänavu kuu aja eest kirjutasime lisaks HKScani lepingutele Soormi isaga ka ettevõtte lepingutest teiste Soormi lähikondsete kontrollitud ettevõtetega. HKScan kinnitas nüüd aga, et tuvastasid huvide konflikti konkreetsete tõendite alusel, mis kinnitasid, et mõni endine juhatuse liige on omandanud mõjuvõimu ettevõtte üle, millega on HKScanil lepinguid. 
    Latvanen ütles, et lepinguid pole katkestatud, kuna enam huvide konflikti pole, sest lepingupartnerite lähikondsed ei tööta enam HKScanis. Samas märkis ta, et kõik lepingud vaadatakse detailselt üle, et olla kindlad, kas need on sõlmitud ikka mõistlikel turutingimustel. 
    Lisaks said mitmed HKScani töötajad hoiatused ettevõtte varaga mitteotstarbeliselt ümber käimise pärast. Latvaneni sõnul hoiatati selle eest ligi viit HKScani Baltikumi töötajat, kuid ta kinnitas, et need olid väiksed probleemid ega olnud seotud ettevõttest raha või toodete varastamisega. 
    Kahju hinda veel ei tea
    Nende hankelepingute koguväärtus on olnud aastatel 2013–2016 umbes 28 miljonit eurot. Latvaneni sõnul ei oska nad veel hinnata lepingutega tekitatud võimaliku kahju suurust, kuna on raske hinnata tagasiulatuvalt, millised oleksid võinud olla lepingud teiste turul tegutsejatega. Seetõttu ei osanud ta praegu ka öelda, kas hakkavad huvide konflikti põhjustanud töötajatelt hiljem raha tagasi nõudma. 
    Lepingute detailse uurimise käigus loodab ettevõte selgitada välja, kas töötajad on eksinud ka mõne Eestis kehtiva seaduse vastu. Alles see saaks olla aluseks endisi töötajaid kohtusse kaevata, kui ettevõttel peaks tekkima selleks vajadus, hetkel see plaanis ei ole.
    Uurimisest selgus, et HKScani ja allhankijate vahelistes hankelepingu tingimustes on selge huvide konflikt, kus ei järgitud börsiettevõtetele omaseid ja ka HKScani nõutud läbipaistvuse põhimõtteid. Kõnealused allhankijad olid seotud sea- ja linnukasvatusega, sööda tootmise või muude teenustega nagu transport ja hooldustööd, mis on lähedalt seotud HKScani põhitegevusega.
    14. nov vahetati HKScan Estonia tütarettevõtte AS Rakvere Farmid eestlastest nõukogu liikmed soomlaste vastu ning 1. detsembril kutsuti tagasi neli juhatuse liiget. Nende ülesandeid täitis ajutiselt Anne Mere, kellest saab Teet Soormi asemel HKScani Baltikumi üksuse juht ning ettevõte hakkab Mere asemele hoopis grupi uut turundusjuhti otsima. Juhatusse asunud Anne Mere kõrval jätkab seal ka senine juhatuse liige Margus Venelaine.
    HKScan alustas 14. novembril ettevõttesisest juurdlust oma Baltikumi äritegevuse üle, millega sooviti saada kindlust, et Baltikumi äripiirkondades on järgitud hea juhtimistava põhimõtteid ja HKScani käitumisjuhiseid. Osa HKScan Baltikumi juhtkonnast vabastati sisejuurdluse ajaks töökohustustest ning sellel perioodil on vastutanud kontserni turundusjuht Anne Mere HKScan Baltikumi tegevuste eest.
    Vaata jooniselt HKScan Estonia pikaaegse juhi Teet Soormi ümber koondunud ärivõrgustikku. Graafikult tulevad välja seosed Teet Soormi lähikonna ja HKScani vahelistest lepingutest:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõja risk on nafta hinna ajanud seitsme aasta tipptasemele
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Rahvusvaheline kullerfirma DHL Express: kogu kullerteenuse sektor on tugevas arengu- ja kasvufaasis
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.