Äripäev • 4. mai 2017
Jaga lugu:

Loe, kuidas muutub tulumaksuseadus

Valitsus võttis vastu rea tulumaksuseaduse muudatusi.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks mitmeid olulisi maksumuudatusi sisaldava tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Muudatustega kehtestatakse madalam tulumaksumäär äriühingu regulaarsetele kasumijaotistele. Eelnõuga langetati regulaarselt dividende maksvate ettevõtete maksukoormust. Senisest madalama, 14protsendilise maksumääraga maksustatakse see osa jaotatavast kasumist, mis võrdub sama ettevõtja poolt eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Uus süsteem muudab valitsuse kinnitusel Eestis jaotatud kasumi maksustamise konkurentsivõimelisemaks kui Leedus või Lätis, kus maksumäär on 15 protsenti.

Kehtestatakse meetmed kasumi äriühingust kaudse väljaviimise tõkestamiseks. Eelnõuga kehtestati meede, millega tõkestada üht levinumat äriühingust kasumi kaudse väljaviimise viisi emaühingule või muule kontserni liikmele laenu andmise kaudu. Selleks kehtestatakse emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingutele ja sama emaettevõtte teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks äriühingusse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa. Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20protsendilise tulumaksumääraga.

Kui laen kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tagatisraha. Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud summa lõplikuks äriühingu kasumilt tasutud tulumaksuks.

Eelnõuga kehtestatakse krediidiasutustele tulumaksu avansilised maksed. Avansilistel maksetel põhinev tulumaksuskeem krediidiasutustele tagab senisest regulaarsema tulumaksu laekumise riigieelarvesse. Tulumaksu avansilisi makseid peavad tegema nii Eestis asutatud krediidiasutused kui ka välisriikide krediidiasutuste Eestis asuvad filiaalid.

Avansilise maksena tasutud summad saab krediidiasutus arvata maha järgmistel aastatel kasumi jaotamisel (dividendide maksmisel) tasumisele kuuluvast tulumaksust. Avansiline makse on kord kvartalis ja selle määr on 14 protsenti eelmise kvartali kasumist. Makse arvutamisel võetakse arvesse üksnes krediidiasutuse enda teenitud kasum. Et vältida topeltmaksustamist, ei lähe arvesse näiteks tütarettevõtjalt saadud dividendid. Makse aluseks olevast kasumist saab maha arvata kuni viie aasta taguse kahjumi.

Eelnõuga leevendatakse osalusoptsioonide maksustamist. Edaspidi ei loeta erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui investor omandab täisosaluse optsiooni andnud ettevõttes ning töötajal võimaldatakse realiseerida selleks hetkeks välja teenitud optsioonid. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, siis kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist erisoodustusena ei maksustata.

Samasugust proportsionaalse maksustamise põhimõtet rakendataks ka olukorras, kus optsioone omav töötaja saab raske vigastuse või sureb - sündmuse hetkeni välja teenitud optsiooni realiseerimine on maksuvaba. Samuti viiakse sisse muudatus, millega võimaldatakse muuta optsiooni alusvara ilma kolmeaastase hoidmisperioodi katkemiseta. Alusvara muudatus on olukord, kus algselt antud optsioonilepingus määratud ettevõtte aktsia muudetakse ettevõtte ostnud investori aktsia vastu.

Vähendatakse tööandjate maksukoormust töötajate majutamisele ja transpordile. Eelnõuga antakse tööandjale võimalus töötajate majutuskulusid maksuvabalt katta, kui majutus on vajalik tööandja ettevõtlusele, kulud mahuvad seadusega etteantud piirmäärade sisse ning töötaja elukoht on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökoha asula piirist ja töötajal ei ole oma tööpiirkonnas eluaset.

Eelnõuga täiendatakse ka töötajate transpordi maksustamise erisoodustusena käsitlemise reegleid. Tööandja kulusid töötajate transpordile ei käsitleta erisoodustusena, kui transport on korraldatud bussiga (M2 või M3 kategooria sõiduk). Ka võib tööandja tasuda maksuvabalt töötaja transpordi eest, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Transpordikulu katmine maksuvabalt peab lähtuma tööandja ettevõtluse vajadustest.

Lihtsustatakse ettevõtetes kasutatavate sõiduautode maksustamist. Uus kord on enamiku autode puhul soodsam kui senine fikseeritud erisoodustuse maksumusest lähtuv maksukoormus.Kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär asendatakse auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Kui sõiduauto on üle viie aasta vana, vähendatakse erisoodustuse hinda täiendavalt 25 protsenti. Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad ligikaudu 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest.

Tööandjal säilib võimalus kasutada ainult ettevõtluses kasutatavate autode puhul detailset sõitude arvestust kui ühte võimalikku tõendamisviisi, et sõidukit eraeesmärkidel ei kasutata.  

Sõiduautode puhul, mida kasutatakse üheaegselt nii ettevõtluses kui ka eraotstarbel, loobutakse sõidupäevikute abil arvestuse pidamisest.Sõiduautosid, mille kasutamist erasõitudeks tööandja ei võimalda, ei maksustata erisoodustusega kaasnevate maksudega ning ei piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist ka pärast seaduse muutmist.Kaubikute (N1) puhul on ettevõtetel võimalus kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018, välja arvatud osalusoptsioonide maksuleevendus, mis hakkab kehtima 1. juulil 2017.

Jaga lugu:
Hetkel kuum