Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikesadam päästab rannikuala

    Jaano Martin OtsFoto: erakogu

    Suur summa turismile, väike taristuinvesteeringuks, kommenteerib ajakirja Paat & Merendus peatoimetaja Jaano Martin Ots riigi 5 miljoni euro suurust toetust väikesadamatele.

     Kohaliku ettevõtluse mootori ning piirkonda väärtustava maamärgina täidab merevärav väga mitut rolli.

    Jaano Martin Ots,
    ajakirja Paat & Merendus peatoimetaja 
    Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo enne vabariigi 99. aastapäeva kauaoodatud väikesadamate võrgustiku toetamise meetme teise vooru tingimused kinnitas, oleks üle Eesti väikesadamate nagu värske tuulehoog käinud. Mereriigiks muutumisest on seoses möödunud merekultuuriaastaga räägitud nii palju, et sõnade sisu on devalveerunud. Kui juba iga rannaküla simmanikorraldaja end rahvusliku merenduse edendajaks hakkab nimetama, meenutab seis taksojuhtide hullamist börsil.
    Praktikas, nagu võiks kinnitada näiteks Tallink või Tallinna Sadam, on meretaristu ja mereettevõtlusega seotud sammud kujuteldamatult kallid, aga möödapääsmatud. Toetusmeedet tuleb tervitada, kuid rõõmustada, et nüüd on kõik hobimeresõitjate mured lahenenud, oleks enneaegne. Toetusmeetme kogumaht terve Eesti peale on 5 miljonit eurot. Seda on pisut vähem, kui läks maksma kolme aasta eest valminud Kärdla uue jahisadama ehitus. Ühe taotleja kohta antakse toetust maksimaalselt 200 000 eurot, mis on ligikaudu 200 meetri ujuvkai maksumus. Praegu erainvestorite rahaga ehituse lõppjärku jõudnud Kakumäe sadamasse on paigaldatud 1,1 kilomeetrit ujuvkaisid.
    Seega ühtki uut jahisadamat praeguse toetusmeetme abil ei ehita, kuid olemasolevates saab asja parandada. Näiteks süvendada sissesõidukanalit, kui meri on selle setteid täis kandnud, või uuendada navigatsioonimärgid ja valgustuse – meresõiduohutuse seisukohalt olulised detailid. Nagu ei lõpe töö laevas, ei saa kunagi valmis ka rannajoont omava riigi sadamavõrgustik. Muutuvad meresõitjate ootused ja tehnilised võimalused, vanemast otsast murendavad vesiehitisi lained, hoovused, jää ja muud meremaalijate lemmikstiihiad.
    Külalissadamaid napib
    Eestis on praegu 180 väikesadamat, neist võiks külalissadama kriteeriumidele vastata umbes 50. Päris uusi või „valmis“ sadamaid on nende hulgas vähem kui ühel käel sõrmi, enamik vajab kõpitsemist. Põhimõtteliselt on siiski juba nüüd võimalik Eesti rannajoon piirist piirini läbi seilata ja leida iga päevateekonna järel kas viisakas sildumiskoht või mõni sadamalaadne toode. Mõnikord võivad päevateekonnad ilmast sõltuvalt üsna pikaks venida ning kõikide teel leiduvate kaikohtade ääres pole suuremate jahtide jaoks piisavalt sügavat vett. Aga pikim sadamatega katmata rannikulõik on hoopis Hiiumaa läänerannik, Ristna/Kalana vajaks hädasti kohta, kuhu Rootsi poolt tulles otsad kinnitada.
    Rannaettevõtlus ja perspektiivid
    Jahisadam ei ole pelgalt turismiatraktsioon ning eksitav oleks teha sadamavõrgustiku väljaehitamise ja korrashoiu tasuvusarvestusi ainult mereturismi seisukohalt lähtudes. Kohaliku ettevõtluse mootori ning piirkonda väärtustava maamärgina täidab merevärav väga mitut rolli. Kuigi sadama põhiülesanne on endiselt inimeste ja asjade transpordiviisi vahetus maalt merele ja vastupidi, on jahisadam ka esmase merehariduse baas nii noorpurjetajatele kui ka täiskasvanud väikelaevajuhtidele, hoiu- ja veeskamiskoht hobikalastajate ja kutseliste kalurite paatidele, reageerimispunkt jõu- ja päästeametkondadele ja palju muudki. Lisaks on promenaadi ääres kõrguvad purjekate mastid kutsuvaks majakaks ka maitsi saabunud turistidele, mida tõestab veenvalt sadamakõrtside jätkuv populaarsus kogu maailmas.
    Nagu iga teine taristuliik, vajab ka väikesadamate võrgustik raha nii investeeringuteks kui jooksvaks hoolduseks ning reeglina ei tehta neid kulutusi tulevaste perioodide sadamatasusid summeerides. Paradoksaalne, et vaatamata hooaja lühidusele on sadamapidamine Läänemere põhjaosas kokkuvõttes kulukam kui Vahemerel või Kariibi merel, kus hooaeg kestab aasta läbi. Nii ei ole jahisadam eraldi majandusüksusena ka Eestis kasumlik. Kuid klastrina koos kõrtsi, hotelli, jalgratta- ja paadirendi, veesõidukite talvehoiu ja teeninduse, kalatöötlemise, festivalide korraldamise ning muude sidustegevustega on võimalik sadamapiirkond tervikuna plussi majandada. Nagu on seda suudetud näiteks Dirhamis. Kusjuures esteetiliselt eksponeeritud väikesadama kui tõmbenumbri roll on siin määrav. Nagu võib veenduda Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Haapsalus ja Tallinnaski, väärtustab sadam ümbruskonda laiemalt, tõstes piirkonnas nii õlle kui ka kinnisvara hinda.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.