Teise samba pensionifondide senine tootlus ületab kõiki ootusi

Viimase aasta jooksul on kõige suurema tootlusega olnud Hansa Pensionifond K3, mille kasuks otsustanud inimeste osakute väärtus on kasvanud enam kui 17%. Ka teised kõrgema riskiastmega fondid on näidanud suuremat tootlust ? ERGO Tuleviku Pensionifondi tootlus on olnud ligi 17, LHV Aktsiapensionifondil ligi 15 ja Ühispanga Progressiivsel Pensionifondil umbes 13,5%.

Hansapanga fondihalduri Robert Kiti hinnangul on möödunud kolm aastat olnud pensionifondide jaoks eriliselt soodne periood. Edu aluseks on tema arvates oskuslik varade jaotus, mis on vastanud hetke finantsturu ootustele.

Ka SEB Ühispanga Fondide juhatuse liige Sven Kunsing pidas kolme aasta keskmist tootlust ootamatult heaks. ?Ühispanga ja mõne teise fondivalitseja järgitav strateegia, mis paneb rõhku Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudele, on ennast õigustanud,? selgitas ta hea tootluse tagamaid. ?Suur tootlus tuleb aktsiaturgude arvel, kuigi ka võlakirjadel on läinud hästi.?

Sampo Varahalduse tegevdirektor Silja Saar nägi edu taga eelkõige soodsat olukorda finantsturul, kuid pidas kolme aastat ulatuslike järelduste tegemiseks liialt lühikeseks ajaks. ?Peamiseks eesmärgiks on, et fondide tootlus ületaks inflatsiooni ning seda on suudetud teha,? sõnas Saar.

Fondide haldajad olid ühel meelel, et pikas perspektiivis kujuneb pensionifondide tootlus senisest väiksemaks. ?Seesugune indeksi kasv võib veel püsida kaks-kolm aastat, aga pikemas perspektiivis jääb tootlus ilmselt suurusjärku seitse-kaheksa protsenti,? prognoosis Kitt.

?Enamik pensionikogujatest kogub mitte kolm, vaid pigem 30 aastat ning kolm aastat tagasi alustanutel tuleb üle elada ka raskemaid aegu,? lausus Kunsing.

Juuni lõpuks oli kohustusliku kogumispensioniga liitunud 448 509 inimest. Väärtpaberikeskuse kommunikatsioonijuhi sõnul on see arv tunduvalt suurem, kui süsteemi rajades ennustati ? praeguseks hetkeks loodeti 150 000 liitunut.

Kogumispensioniga liitunutest üle 70% on valinud suurema riskiastmega fondi ning enam kui poolte pensionifondide haldajaks on Hansapank, SEB Ühispanga turuosa liitunute arvu järgi on ligi 30%.

Pensionisüsteemi käivitajad on reformi senise kuluga rahul, ehkki süsteemi luues arvestati pea kaks korda väiksema tootlusega.

Pensionireformi komisjoni liikme ja rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja Veiko Tali hinnangul on fondide kolme aasta kõrge tootlikkus positiivne, kuid kaugele ulatuvate üldistuste tegemiseks peab ta seda perioodi liiga lühikeseks. ?Kui tegime prognoose ja pensionifondi planeerisime, siis vaatasime ikkagi pikaajalist reaaltootlust ja lähtusime aastas sellistest numbritest nagu 5% ja natuke enam,? lausus Tali.

Pensionikeskuse projektijuhi ja Tallinna Börsi juhatuse liikme Kaidi Oone sõnul on edu taga just fondide hea töö, kuid arvestada tuleb ka hea ajastusega, sest pensionifondide turule mineku ajal oli turg madalseisus, millest praeguseks ollakse välja tulnud.

Kolmesambaline kogumispension on küll edukalt käivitunud, kuid selle koostamine nõudis valitsuselt aastatepikkust vaidlemist. Uue pensionireformi vajalikkuse otsustas 1997. aasta Mart Siimanni valitsus, kuid reaalselt käivitus see alles 2002. aastal. Esimesena, 1998. aastal hakkas toimima vabatahtlik kogumispension ehk kolmas sammas.

Teravamad vaidlused toimusid riikliku ning kohustusliku kogumispensioni finantseerimise üle. Problemaatiliseks kujunes ka sotsiaalmaksu jagunemine I ja II samba vahel. Rahvaliidu hinnang pensionireformile oli väga kriitiline, aseesimehe Mai Treiali arvamuse järgi on kohustuslik kogumispension kasulik ainult jõukamatele.

Rahvaliit ei tagane oma tollastest seisukohtadest ka praegu. Nende esindaja, Riigikogu liikme Janno Reiljani sõnul peab riik vastutama tehtud otsuste eest ning leidma raha nii jooksvate kui ka tulevaste pensionide jaoks.

Rahvaliitlasest rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul on kogumispensioni käekäik olnud väga edukas. ?Riigi seisukohast on oluline tagada jätkuvalt stabiilne keskkond pensionifondide arenguks, et tänaseks saavutatud head tulemused ning inimeste usaldus süsteemi vastu püsiks ka tulevikus.?

Liitusin teise pensionisambaga esimeses liitumisvoorus ning kolme aasta jooksul pole ma oma otsust veel kordagi kahetsenud. Igakuised väiksed rahalaekumised kohustuslikku pensionisambasse hakkavad juba suuremateks summadeks kogunema ning üha enam hakkavad inimesed oma kogutud raha vastu huvi üles näitama.

Kolm aastat tagasi teise pensionisambaga liitunud inimestel peaks olema fondiosakutes juba enam kui kahe brutopalga suurune summa. Näiteks kümnetuhandekroonise brutopalgaga järjepidevalt töötanud inimesel peaks olema kogutud teise sambasse juba 23?24 000 krooni.

Kui 63 aasta vanune klient lä­heks selle summaga hetkel näiteks elukindlustusseltsi, õnnestub tal tõenäoliselt sõlmida leping mis garanteerib talle elu lõpuni iga kuu 105?110 kroonise pensionilisa.

Kuna osa teise pensionisambaga liitunud inimese sotsiaalkindlustusrahast liigub otse pensionifondidesse, jääb tulevane riiklik pension küll mõnevõrra väiksemaks. Meie näite juures on liitunu kaotanud kolme kogumisaasta jooksul riiklikus pensionis 41 krooni.

Kokkuvõttes on aga teise sambaga liitunu pension praeguste arvutuste kohaselt iga kuu ligi 70 krooni suurem. Ning seda kõigest pärast kolme kogumisaastat.

Muidugi võib vaielda ja öelda, et teise sambaga liitunu saab väiksemat palka, kuna osa rahast läheb otse pensionifondi Aga kui suur see kaotus ikka on? Kaks protsenti brutopalgast. 10 000kroonise brutopalga puhul jääb kätte saamata 152 krooni kuus.

Samas saad selle loovutuse eest 600 krooni eest pensioniosakuid, mille hinnaliikumisi võid sa iga päev lehest kontrollida ning mis kanduvad kõige mustema stsenaariumi korral su pärijatele.