Töötuskindlustusmaks läheb täna taas turmtule alla

"Suure tõenäosusega on selline tõus vältimatu, kui tahame, et töötukassa jätkab oma tegevust nagu seni, ja seda ametiühingute keskliit kohe kindlasti tahab," ütles Taliga.

Veebruaris jättis nõukogu töötuskindlustuse maksemäära tõusu praeguselt 0,9-lt protsendilt valitsuse soovitud 1,5 protsendile kinnitamata, kuna töötuse kasvu tõttu polnuks see piisav.

Arvutuste järgi eeldab töötukassa, et tänavu kogutakse maksetena miljard krooni, kuid väljamakseid peab tegema 2,6 miljardi eest (igakuised väljamaksed on üle 200 miljoni krooni), jooksvalt on töötukassa kulud tuludest suuremad ning tööpuudus tõuseb jätkuvalt.

Maksete ja väljamaksete vahe kataks varasematel aastatel kogutud reserv, järgmisel aastal jääks töötukassa selle juhi Meelis Paaveli sõnul oma kohustuste täitmisega hätta.

Kasvav lõhe tulude ja kulude vahel näitab Taliga sõnul, et väiksema tõusuga kui kolm protsenti hakkama ei saa. Töötukassa arvutuste tegemise muudab keeruliseks ka teadmatus, kui suureks töötute hulk paisub.

"Praegu on 3% seaduses lubatud maksimumpiir ja kui töötute arv kerkib 100 000ni, on see tõus hädavajalik," märkis Taliga. Samal seisukohal on ka sotsiaalminister Hanno Pevkur. Peaminister Andrus Ansip aga ütles, et uues töölepingu seaduses sätestatud töötuhüvitiste jõustumine tuleb edasi lükata.

"Kui valitsus ei pane töötukindlustusse raha juurde sel lihtsal põhjusel, et raha ei ole - ning täna pole valitsusel selleks tegelikult ka seaduslikku alust, sest seda kindlustusliiki finantseeritakse tööandjate ja töötajate maksetest -, siis on selge, et seadusest tulenevate kohustustuse täitmiseks tuleb see raha kuidagi kokku korjata," põhjendas Taliga.

Tööandjate keskliit teatas eelmisel nädalal, et pole endiselt nõus töötuskindlustusmakse kergitamisega kolmele protsendile ning tuleks kaaluda teiste 1. juulil jõustuvas töölepinguseaduses sätestatud töötutele mõeldud uute hüvitiste edasilükkamist.

Tööandjatega ühte meelt on Reformierakond ning IRL. Riigikogu sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul ei nõustu SDE töötajatele vajalikke sätteid edasi lükkama ning samal ajal tööandjatele meelepäraseid juuli alguses rakendama. "Seejuures saab edasi lükata vastuvõetud seadust kogu selle hiilguses, mitte osaliselt," rõhutas Nestor. Seaduse soovitavad edasi lükata ka ametiühingute keskliit ja TALO.

Ansipi sõnul peavad ametiühingud ja tööandjad ise kokkuleppele jõudma. "Probleem on töövõtjate ja tööandjate, ja mitte niivõrd valitsuse probleem," ütles ta.