Austria oli avastamata investeerimiskoht

Hiigelimpeeriumi Austria-Ungari keisririigi lagunedes jäi ülekantud tähenduses Austria ilma tööstusest ja põllumajandusmaast, kuid säilis vägev bürokraatia ja impeeriumi uhke pealinn. Austria majandus struktureerus ringi, kogeti ka hüperinflatsiooni. Austria annekteeriti Natsi-Saksamaa poolt ja pääses sellest 1945. aastal. Sõja järel jaotasid liitlased Austria okupatsiooniterritooriumiteks, Austria iseseisvus taastati alles 1955. aastal. Neutraalne Austria astus alles 1995. aastal Euroopa Liitu.

Enne 1980ndat aastat oli paljud suured tööstusettevõtted riigistatud, seejärel algas erastamine. Saksamaa on olnud Austriale pikka aega peamine kaubanduspartner, kuid Euroopa Liitu astumise järel on Saksamaa osatähtus kahanenud.

"Austrias pole aktsiaturgu". Legendaarne investor Jim Rogers kirjeldas Austria aktsiaturgu värvikalt raamatus Investment Biker, kui tema tee mootorrattal ümber maailma viis 1990. aastal ka Austriasse. Austria aktsiaturg oli tema mälestustes jäänud eri kohale, kus ta teenis kõvasti, kuna läks üldsusele avastamata turule.

"Kuus aastat tagasi (1984) uskusin ma, et on hea aeg investeerida endise Austria-Ungari impeeriumi vaiksesse pealinna Viini," kirjeldab ta. "Helistasin Creditanstalti (toonane Austria suurpank) New Yorgi kontorisse ja tundsin huvi, kuidas ma saaks Austria aktsiaturule investeerida. Mänedžer vastas, et Austrias ei ole aktsiaturgu."

Ta naeris, kuna see oli muusika tema kõrvadele. Riigi suurima panga esindaja New Yorgis ei tea, et riigis on aktsiaturg. Rogers järeldas sellest, et Austrias võivad olla head avastamata võimalused. Ta kinnitas, et Austrias on aktsiaturg ja ta palus uurida välja, kuidas ta saaks osta seal aktsiaid.

1984. aasta novembris lendas ta Austriasse ja külastas börsi. Seal ei olnud mitte kedagi. Börs oli avatud vaid paar tundi nädalas. Siis leidis ta sama panga peakontorist töötaja, kes tegeles aktsiate maaklerteenusega, ja tema ühes sekretäriga arvasid Rogersi aktsiate ostusoovi kuuldes, et ta on puuga pähe saanud. Siis oli börsil alla 30 ettevõtte aktsiad ja börsil vähem kui 20 liiget.

Enne Esimest maailmasõda oli Viini börsil üle 4000 liikme. See oli Kesk-Euroopa suurim börs, nagu tänapäeval New York või Tokio.

Austrias oli muudetud seadusi, et inimesed investeeriksid rohkem börsile. Plaaniti maksuvabastada dividendid, kui need reinvesteeritakse aktsiatesse.

Muudeti seadusandlust, mille kohaselt pensionifondid ja kindlustusseltsid said õiguse investeerida aktsiatesse.

Huvi tekkis kiiresti ja ootamatult. Rogers oli ettevaatlik, mitte kapitali tulleloopija, ja ta külastas Austria ametiühingu juhti, kes oli samuti seadusemuudatuste poolt. Et isegi sotsialistid olid muudatuste poolt, investeeris ta Austria aktsiatesse. Tema suhtumine on, et kui sa usud maa tulevikku, siis pead ostma kõigi korralike ettevõtete aktsiaid sealt börsilt. Nii ta ka tegi Austrias.

Paar nädalat hiljem oli ta Barronsi Roundtable diskussioonis, kus tutvustati investeerimisideid ja seal ta rääkis Austriast. Lugu ilmus nädalavahetuse lehes. Esmaspäeva hommikul oli sellesama Austria panga maaklerteenuse juht üle külvatud telefonikõnedest Londonist, Münchenist, New Yorgist ühe sooviga - ostke meile Austria aktsiaid. Töötaja ei saanud aru, mis oli juhtunud. Lõpuks keegi ostuhuvilistest halastas ja küsis, et kas sa ei loegi investeerimilehte Barronsit? Austria aktsiaturg tõusis aastaga 125 protsenti, kuna väliskapital avastas Austria aktsiad. Rogers müüs Austria aktsiad maha 1987. aastal, kui turg oli tõusnud 400-500 protsenti, kuna ta hakkas muretsema aktsiaturgude pärast üle ilma.

Tänapäeval on Austria aktsiaturg aktiivne koht, kus ka Ida-Euroopa ettevõtted on noteeritud. Austria firmad on üle võtnud meeletult Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtteid. Nendele pääseb ligi Viini börsil, mis muide veab piirkonnas vägikaigast Varssavi börsiga.

Austriast leiab hulgaliselt suuri ettevõtteid, mis on üldjuhul suhteliselt odavalt hinnatud. Üheks erandiks on P/E suhtarvu alusel kallis Telekom Austria, kuid selle aktsia dividenditootlus oli Bloombergi andmetel 7,3 protsenti. Võrreldes Jim Rogersi loo aegse Austria aktsiaturuga on see plahvatuslikult kasvanud, kuid toonast avastamise sära sealt enam ei leia, selliseid kohti võib tänapäeval otsida Bosniast või Gruusiast.