Artikkel
  • Kuula

    Neli parimat praktikat oma ettevõtte kasvatamiseks

    Eero Sikka juhtis Telias ärikliendi äri ning on seejärel konsultandi ja coach’ina toetanud organisatsioone nende tulemuslikkuse kasvatamisel viimased 10 aastat. Tal on kogemusi suure hulga organisatsioonidega 10 erinevas riigis Euroopas ja Aasias. Eero on oma ettevõttega Äripäeva 2023 koolituste TOP-i võitja.

    Mida õpetatakse ärikoolides – kas strateegiat või selle elluviimist? Peamiselt esimest, eeldades, et kui plaan on olemas, siis selle elluviimine on vaid vormistamise küsimus. Iga juht loomulikult teab, et see on tõest väga kaugel. Minu igapäevatöö organisatsioonides on seotud fookuse seadmise ja selle elluviimisega ning oma kogemusest võin öelda, et raamat „Ettevõtte kasvatamine“ on suurepärane praktiline töövahend, mis aitab nii plaani seada kui ka seda päriselt ellu viia. Olen seda soovitanud paljudele juhtidele seetõttu, et Harnish ja tema meeskond on teinud tervikliku töövahendi, kus räägitakse ühes raamatus nii inimestest, strateegiast, elluviimisest kui ka rahast. Allpool toon neli praktilist mõtet raamatust, millest minu kogemusel juhtidel kõige rohkem kasu võiks olla.

    Loo üheleheküljeline strateegiaplaan
    Väiksematel organisatsioonidel strateegiline plaan tihti puudub. Suuremate puhul, tihti ka avalikus sektoris, tehakse strateegiaperioodil valmis suur plaan, mis seejärel sahtlisse lükatakse, et tavapärase eluga edasi minna. Hea organisatsioon suudab oma strateegia lihtsalt ja lühidalt ühele lehele ära mahutada. Minu kogemusel peaks strateegiline selgus vastama minimaalselt järgmistele küsimustele:
    1. Missioon – miks me oleme olemas? Kuidas maailma paremaks muudame?
    2. Põhiväärtused – kuidas me käitume? Mis on meie kultuuris teistmoodi kui mis tahes teises ettevõttes?
    3. Äridefinitsioon – mida me teeme? (1–2 lauset nii, et vanaema ka aru saaks)
    4. Eristuvus – kuidas me õnnestume? Mida teeme tunduvalt paremini/teistmoodi kui konkurendid?
    5. 3–5 aasta strateegilised eesmärgid
    6. Käesoleva kvartali/aasta fookus. Vastab küsimusele, millele keskendumine viib meid kasvuga seotud eesmärkideni.
    7. Standardsed operatiivsed mõõdikud (EBITDA, käive, jne)
    Värba isikuomadusi, mitte oskuseid
    Inimesed värvatakse reeglina oskuste tõttu ja saadetakse minema isikuomaduste tõttu. Isikuomadused on ka need, millega on väga keeruline midagi ette võtta. Teadmisi ja oskuseid saab seevastu endas alati arendada. Seetõttu tuleks värbamises lähtuda neljast kriteeriumist (just selles järjekorras).
    1. Tahe. Soov olla tulemuslik, tegutseda julgelt, olla õppimisvõimeline ja innovatiivne.
    2. Väärtused. Sobivus kultuuriga – kas inimese väärtus kattub meie põhiväärtustega?
    3. Tulemused. Kas suudab saavutada oodatud tulemusi?
    4. Oskused. (Kõige vähem oluline, sest enamik oskusi vajab iga viie aasta tagant värskendamist.)
    Tee inimestega iganädalasi üks ühele vestluseid
    Inimesed liituvad ettevõtetega. Nad lahkuvad juhtide tõttu. Kontoritesse ei ole vaja tasuta lõunaid ega joogatunde, vaid häid coach’ivaid juhte. Uuringud näitavad, et 70% töötajate pühendumisest on seotud juhi juhtimistegevustega. Iganädalane üks ühele sessioon oma tiimiliikmetega on eduka liidri üks kõige olulisemaid tegevusi. Kui küsin juhtide käest, et kas sul on oma inimestega selline vestlus, siis öeldakse, et mul pole seda vaja, suhtlen oma inimestega niikuinii kogu aeg. Juhid kahjuks ei mõista, et see ei ole tavapärane operatiivne vestlus. See on koht, kus saab kord nädalas n-ö südamest südamesse rääkida. Küsida oma kolleegilt: kuidas sul päriselt läheb ja kuidas ma sind aidata saan? See on koht kuulamiseks ja coach’imiseks, mitte ülesannete jagamiseks.
    Käivita fokuseeritud koosolekute rütm
    Koosolekute rütmi mõte on toetada prioriteetide saavutamist:
    1. Igapäevane 5–10 min stand-up taktikaliste küsimuste arutamiseks, mis aitab ebaõnnestumisi vältida ja ettenägematuid võimalusi kiiresti ära kasutada. Tavaliselt säästab igapäevane koosolek ca tunni ebavajalike meilide ja segamiste arvelt.
    2. Iganädalane koosolek. 45–60 min arutelu prioriteetide edenemise ülevaatamiseks ja meeskonna kollektiivse aju kasutamiseks ühe või kahe põhiteema käsitlemisel.
    3. Juhtkonna kuukoosolek. Pool päeva kestev koosolek, kus juhid saavad kokku, et vahetada infot ja ühiselt tegeleda ühe või kahe suure väljakutsega, mis nõuavad mitme tunni pikkust pingutust.
    4. Kvartali ja aasta planeerimiskoosolekud. Ühe kuni paari päeva pikkune majast väljas koosolek, kus lepitakse kokku järgmise kvartali/aasta fookus.
    Kui oleks juhtimise kontekstis valida vaid üks raamat, mida 2024. aastal lugeda, siis selle raamatu võiks kindlasti esikohale seada. Tutvu lähemalt siin.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.