Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õpilasfirma laob ettevõtjale vundamenti
Uuringud näitavad, et õpilasfirma programmi läbinud alustavad suurema tõenäosusega ettevõtlusega ja nende ettevõtted maksavad kõrgemat palka, kirjutab Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja.
Eesti noortel on gümnaasiumis ja peagi ka põhikoolis muu hulgas võimalik omandada ettevõtlusteadmisi. Euroopa Komisjon on avaldanud ekspertarvamusi, et üks tõhusamaid viise selleks on õpilasfirma programm.Euroopa riikides, kus õpilasfirma programmiga on noori haritud juba pikemat aega, on viidud ühtlasi läbi hulk uuringuid, et saada lisaks eksperthinnangutele ka tegelikke tõendusi programmi positiivse mõju kohta ettevõtlusele tulevikus.Tähelepanuväärsemad uuringud on tehtud Suurbritannias Young Enterprise UK 50. aastapäevaks ja Rootsis, kus programm on kasutusel alates 1980. aastast. Mõlemal juhul on tegu suure valimiga ning on olemas ka adekvaatsed kontrollrühmad. Rootsi uurijad rõhutavad eriti, et uuringus pöörati suurt tähelepanu sellele, et tulemustes kajastuks just ettevõtlusõppe, mitte aga mingite muude tegurite mõju. Nad on valinud teaduslikel alustel kontrollrühma, kellel on olnud sama suur tõenäosus programmis osaleda, kuid neil ei ole seda võimalust olnud. Suurbritannias valib programmi kool ning kõik piirkonnas elavad noored osalevad ka õpilasfirmas.Nii rootslaste kui brittide tulemused näitavad, et õpilasfirma programmi läbinud alustavad suurema tõenäosusega ettevõtlusega ning nende ettevõtted maksavad konkurentide omadest kõrgemat palka. Suurbritannias on oma ettevõte 42,4% vilistlastest kontrollrühma 26,4% vastu. Rootsis tõuseb oma ettevõtte avamise tõenäosus 24%. Britid toovad ühtlasi hulga näiteid vilistlaste seeriaettevõtlusest: üks ettevõte vahetatakse teise idee vastu, kui see tundub olevat perspektiivikam.Tulemustele omab mõju kindlasti seegi, et uuringuriikides annab igale õpilasfirmale nõu lisaks õpetajale ka ettevõtluskogemusega mentor.Mõlemad uuringud näitavad sedagi, et programmi läbinute hulgas on töötuse tase madalam, sissetulekute tase kõrgem ka töötajana ning neist saavad suurema tõenäosusega juhid. Samas näitab Rootsi uuring, et vabatahtliku programmi korral on sageli programmis osalejate koolihinded teistes ainetes kontrollrühmast madalamad. Siiski ei ole nende ülikoolihariduse saamise määr väiksem. Hilisemat edu seostavad uurijad selliste oskuste omandamisega nagu püsivus, loovus ja tulevikku vaatav käitumine.Kuna õpilasfirma programmis ongi tihti edukad akadeemiliselt väiksema huviga noored, on see suurepärane võimalus ka suurlinnadest kaugemal olevatele või äärelinnakoolide, et aidata kaasa oma õpilastel elus edukalt hakkama saada.Eestis oleks taolist uuringut praegu väga raske läbi viia, kuna varasematel aastatel on õpilasfirmades valdavalt tegutsenud vabatahtlikud noored, see aga võib tähendada nende loomupärast suuremat ettevõtlikkust. Sama kehtib enamasti ka teiste meil ettevõtlikkust arendavate programmide kohta. - Hetkel kuum
Seotud lood
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Balti börsinädal algas punase värviga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.