Juhan Lang • 10. veebruar 2015
Jaga lugu:

Kuidas laenata tasuta 8 triljonit?

Jaapani keskpanga hoone Tokyos.  Foto: epa

Jaapani riigivõlg on enam kui kvadriljon jeeni ehk 8,4 triljonit USA dollarit ja enam kui kaks korda suurem kui riigi majandus. See on oluliselt suurem isegi Kreeka võlakoormusest, mille vähendamise üle käivad neil päevil tulised vaidlused. Vahe on aga selles, et Jaapan laenab oma raha praktiliselt tasuta.

Bloombergi andmetel on Jaapani laenukulud ühed madalaimad maailmas, ehkki laenamine ise jätkub tõusutrendis. Kuidas ikkagi saab maailma suurima võlakoormusega riik laenata suurel hulgal raha poolmuidu või sootuks tasuta?

Esiteks tuleb selleks laenata kodumaistelt investoritelt, peamiselt pankadelt ja tarbijatelt. Jaapani keskpanga andmetel oli mullu septembri lõpus vaid 8,9% valitsuse ja riigi võlakirjadest välisomanduses. USAs on see sama näitaja 48%.

See pole aga sugugi kõik – marjaks kuluks ka üks hiiglaslik kodumaine avalik-õiguslik ühendus, mis investeerib pikaajaliselt sinu võlga. Septembri lõpu seisuga kuulus 46% Jaapani võlast kolme avalik-õigusliku institutsiooni kätte.

Jaapani keskpank on valitsuse võlakirju ostnud alates 2001. aastast, eesmärgiga elavdada majandust ja võidelda deflatsiooniga. Mullu sügisel kuulus pangale 23% Jaapani võlast ja see number kasvab jätkuvalt.

Teine koht läheb Jaapani postile. Japan Post Holdingsile kuulub 16% valitsuse võlast. Sellest omakorda 70% kuulub Jaapani postipangale ja ülejäänud Japan Post Insurance'ile. Lisaks kõigele muule on abiks ka Jaapani valitsuse pensioniinvesteerimisfond (GPIF), millele kuulub 6% võlast.

Et odavalt laenamise retsept oleks täielik, tuleks lisada veel aga ka väga madal inflatsioonimäär ja väike majanduskasv. Kui majanduskasv ja inflatsioon on väikesed, meelitab see investoreid valitsuse võlakirju ostma, mis tagavad riskivaba tulu.

Jaapani majandus kasvas 10 aasta jooksul kuni 2013. aastani keskmiselt 0,8%. USA majandus kasvas selles ajavahemikus keskmiselt 1,6%.

Kuigi tarbijahinnad (välja arvatud värsked toiduained) kerkisid detsembris aastatagusega võrreldes 0,5%, siis viimase viie aasta jooksul hinnad kerkinud keskmiselt 0,04%.

Jaga lugu:
Hetkel kuum