Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- 25. august 2010 kell 4:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Päev, mis pani mõtlema
Eilne päev - 24. august - kujunes päevaks, mis muutis kindlasti kõigi elektritarbijate mõttemaailma - mis juhtub, kui elekter kaob? Või kui selle hind kerkib kosmilistesse kõrgustesse? Tänase Äripäeva kaanelugu räägibki imetabase loo päevast, mil vabaturult elektrit ostnud pidid ühe kilovatt-tunni eest maksma koguni 31 krooni!
Ühest küljest on ju turumajandus - kui nõudlus ületab pakkumise, kerkib hind. Kuid teisalt, energia rolli tänapäeva maailmas alatähtsustada on mõistusevastane. See on julgeolekuküsimus. Me kõik sõltume suuremal või vähemal moel elektrist. Kes peab midagi tootma, kes tahab lihtsalt soojas valges toas arvutiekraani taga aega surnuks lüüa.Kohe kindlasti käitus Eesti suurim elektritootja eile rumalalt. Kui tavapäraselt teatab Eesti Energia väiksemastki sammust, siis eile olid nad vait. Ajakirjaniku kõne peale suutis pressiga suhtlev inimene vaid öelda, et tema ei kommenteeri, aga see inimene, kes kommenteerib, see kirjutab parasjagu blogisse sissekannet. Just selsamal teemal ja avalikkus oodaku, küll tekst varsti valmib. Oluliselt kiiremini laekus toimetusse konkreetse sisuga jutt ühelt teiselt turuosaliselt: "vastavalt Eleringi kodulehe andmetele läks avariilise katkestuse tõttu tööst välja Balti Elektrijaama üks energiaplokk. See info on küll praeguseks Eleringi kodulehel üleval, kuid Nordpooli turuteadetesse see info ei jõudnud. Seega võib väita, et kõik turuosalised ei vallanud olulist infot süsteemi kohta," kirjutas Baltic Energy Servicesi partner Peeter-Jass Pikk.Peagi laekunud Eesti Energia teade kõneles aga hoopis Lätis-Leedus järsult suurenenud nõudlusest! Ei ridagi energiaploki rikkest. Alles telefonitsi tunnistati, et jah, oli rike. Aga sel pole hinnakerkes mingit rolli!Tänaseks on esmane šokk möödas, haavad lakutud ning elu veereb edasi. Kahju kannatasid vaid suurtarbijad, kes oma elektri otse börsilt ostma peavad ning neistki vaid need uljaspead, kes ei osta pikaajalise fikseeritud hinna, vaid hetkehinnaga. Aga juba 2013. aastal "avaneb" elektriturg ka kodutarbijaile, mis tähendab, et siis peame kõik oma elektri vabalt turult ostma. Ja ega keegi meist ju ei tahaks ühel kargel talvehommikul uudiseid kuulates ühtäkki teada saada, et "täna maksab elektri kilovatt-tund 30 krooni"!Mida siis teha? Võrguettevõte Elering pakub lahenduseks rajada Soome lahte veel üks kaabel, mis annaks võimaluse Põhjamaadest elektrit juurde osta, ja kiiremas korras rajada avariielektrijaam. Et Läti ja Leedu ühineks Nordpooliga. Kuid kindlasti tuleb turuosalistele panna kohustuseks kiire ja tõhusa teavitustöö."Piisab ühest 24. augustist, et kaotada usaldus õiglase ja läbipaistva elektri turuhinna suhtes," kirjutas Pikk. "On, mille üle järele mõelda. Usaldust ehitad kogu elu, kaotada võid selle päevaga. Loodan, et see päev elektrituru jaoks Eestis pole täna." Jääb üle vaid nõustuda.Autor: 1185-aripaev- Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Soomlased imestavad: Eesti robotid vallutavad maid
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.