Jaga lugu:

Suurema häältesaagiga ülejooksikud - lahkuti peamiselt Isamaast

Artur Talvik ei suutnud Vabaerakonna juhina paati soovitud suunas pöörata ning asutas eelmisel aastal seetõttu uue erakonna nimega Elurikkuse Erakond (ehk ERE). Marko Mihkelson ja Margus Tsahkna astusid üheskoos ootamatu paarissammuga välja IRList pärast 2017. aasta jaanipäeva. Mihkelson liikus turvalisemat teed pidi Reformierakonda, Tsahkna aga osales sarnaselt Talvikuga uue erakonna loomises.  Foto: Miguel Alvarez, Andras Kralla, Erik Prozes, Raul Mee

Äripäev reastas riigikogu valimiste eel kandidaadid, kes 2015. aastal suutsid koguda enim hääli, kuid vahepealsel perioodil on liikunud ühest erakonnast teise. Nimekirjas domineerivad praegusest Isamaa erakonnast lahkujad.

Koguni 7 suurimat ülejooksikut esikümnest kandideerisid 2015. aastal IRLi nimekirjas. Lahkuti nii Keskerakonda, Reformierakonda, Vabaerakonda kui Eesti 200-sse. Edetabelis on suurematest jõududest puudu nii EKRE kui sotsid, kus ei toimunud ei ühte- ega teistpidi liikumist.

Üks ühendav joon on see, et mitmed poliitikud ei kuulunud eelnevalt erakonna nimekirja. Artur Talvik astus Vabaerakonda alles 2017. aasta märtsis, kui otsustas kandideerida erakonna juhiks, Tiina Kangro ei astunud riigikogus oleku ajal IRLi ega pärast nüüd Vabaerakonda ning Juku-Kalle Raid on samuti parteitu.

Sulgudes on märgitud, millises nimekirjas poliitikud kandideerisid 2015. aastal ning kuhu nad nüüdseks välja on jõudnud. Ringkonnana on märgitud 2015. aasta positsioon.

1. Artur Talvik (Vabaerakonnast Elurikkuse Erakonda), kandideeris valimisringkonnas nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 7308 häält

Vabaerakonna nimekirjas vaba kandidaadina kandideerinud Artur Talvik sai 2015. aasta valimistel kätte isikumandaadi ning üldedetabelis 8. tulemuse. Pärast kahte aastat erakonna fraktsioonisaadikuna tegutsenud Talvik otsustas 2017. aasta kevadel, et ambitsiooni on rohkem ning soovib saada Andres Herkeli asemel erakonna esimeheks, mis ka peagi õnnestus.

Parimatel aegadel 19%-lise reitinguga kolmandal kohal olnud Vabaerakond oli selleks ajaks langenud 11%-lise toetuse peale. Aasta hiljem ehk pärast seda, kui Talvik lahkus nii juhi ametist kui erakonnast oli erakond kukkunud valimiskünnise piiri peale.

Sellega Talviku poliitiline ambitsioon ei piirdunud ning augustiks oli uus erakonnarakuke valmis. Idee nutikast ökoriigist valijate tähelepanu pole suutnud haarata ning Elurikkuse Erakonnal suure tõenäosusega riigikogu asja pole sarnaselt Vabaerakonnaga. Seega peaks Talvik oma koha säilitamiseks välja võitlema taas isikumandaadi.

2. Marko Mihkelson (IRList Reformierakonda), valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 2842 häält

Sarnaselt Vabaerakonnaga vahetas IRL 2017. aasta kevadel erakonna esimeest. Margus Tsahkna asemel sai uueks juhiks Helir-Valdor Seeder Kaia Iva ees. Juuni alguses otsustas uus esimees mängida ümber erakonna ministriportfellid, kui Jüri Luigest sai kaitseminister, Siim Kiislerist keskkonnaminister ning Toomas Tõnistest rahandusminister. Vahetult pärast jaanipäeva selgus aga, et uued poliitilised tuuled ei rahuldanud Tsahknat ega Mihkelsoni ning nad astusid koos erakonnast välja.

Pärast seda jättis Mihkelson pikka aega oma poliitilise tuleviku enda teada. Eelmise aasta septembris teatas ta, et liitub Reformierakonnaga, kus ta on nüüd erakonna nr 2 kandidaat Harju- ja Raplamaal Kaja Kallase taga. Samast ringkonnast on Isamaa nimekirjast nüüdseks kadunud lisaks Mihkelsonile Juhan Parts (töötab Kontrollkojas), Tiina Kangro (kandideerib Vabaerakonnas), Aivar Riisalu (kandideerib Keskerakonnas) ning Andrus Saare (ei kandideeri). Nende asemel üritab ringkonnas Isamaa eest hääli püüda Luik ja Tõniste.

3. Margus Tsahkna (IRList Eesti 200sse), valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 2267 häält

Pärast Mihkelsoni ja Tshakna IRList lahkumist spekuleeriti pikka aega selle üle, kas see võiks tähendada ka uue partei loomist. Veel möödunud aasta veebruaris lausus Tsahkna, et tema uut parteid ei tee ning näeb ennast tulevikus pigem erasektoris tegutsemas. Kui Eesti 200 poliitiline liikumine loodi mai alguses, siis Tsahkna kinnitas ametlikult seost uue poliitilise jõuga augustis.

Margus Tsahkna asemel võttis praegustel riigikogu valimistel Isamaa Tartu linna esinumbri koha üle Tõnis Lukas, kes 2013. aastal lahkus poliitikast Eesti Rahva Muuseumi juhtima.

Andrei Korobeinik ja Imre Sooäär teatasid sügisel, et lahkuvad Reformierakonnast ning kandideerivad riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas sõltumatute kandidaatidena. "Kui sinu lemmikkohvikus muutub muusika ja uus valik sulle ei meeldi, pole mõtet DJ-d kiruda või enda plaadiga lavale ronida; kui teised külalised on rahul ja neile sobib, siis järelikult ongi sul aeg väljapääsu suunas liikuda. Seda ma nüüd teengi," kommenteeris Korobeinik sotsiaalmeedias oma otsust lahkuda Reformierakonnast.  Foto: Liis Treimann

4. Imre Sooäär (Reformierakonnast Keskerakonda), valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 2102 häält

Eelmise aasta septembris kritiseeris Andrei Korobeinik Eesti Päevalehe arvamusloos, et Reformierakond on kaldunud kõrvale oma liberaalsete juurte juurest muutudes sotsiaalpopulistlikuks. "Täna, 20 aastat hiljem ei meenuta Eesti liberaalne Reformierakond enam energilist ja usinat oravat, vaid pigem ülekaalulist tubast merisiga, kellel pole seost ei mere ega sigadega.

Kuu hiljem teatas koos Korobeinikuga Reformierakonnast lahkumist Imre Sooäär. Omakorda kuu aega hiljem jõudsid nad peaministrierakonna rüppe, teatades oma kandidatuurist Keskerakonna nimekirjas. Sooääre asemel Reformierakonnas tühi koht alles ei jäänud - ringkond täienes võrreldes eelmiste valimistega Siim Kallase, Kristina Šmigun-Vähi ja Andres Sutti nimedega.

5. Tiina Kangro (IRList Vabaerakonda), valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 1669 häält

Peamiselt sotsiaalkaitseteemadel sõna võttev Kangro kuulus küll Isamaa fraktsiooni pea terve riigikogu koosseisu, kuid detsembris selgus, et Toompeale pürgib ta uuesti hoopis Vabaerakonna nimekirjas. Vabaerakond pakkus talle motivatsioonina vastu üldnimekirjas kõrge teise koha.

Riigikokku uuesti pääsemiseks peaks Kangro tõenäoliselt välja võluma Lääne-Eesti ringkonnast (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) isikumandaadi, kuna kõik viimased reitingud on näidanud, et Vabaerakonnal riigikokku asja sedapuhku pole.

6. Annely Akkermann (IRList Reformierakonda), valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 1571 häält

Endise riigikogu liikme ning Kihnu vallavanema Akkermanni lahkumine Isamaa ridadest pani erakonna Pärnumaal märgatavalt keerulisemasse olukorda. Kui eelmine kord sai Isamaa Pärnumaalt ühe ringkonnamandaadi, siis võrreldes eelmiste valimistega on veel täiendavalt vähenenud ringkonna mandaatide arv kaheksalt seitsmele. Ringkonna esinumbril Andres Metsojal ning Akkermanni positsiooni üle võtnud Ela Tomsonil tuleb vastu astuda muu hulgas Kadri Simsoni, Mart Helme, Toomas Kivimägi ning Indrek Tarandiga.

Aivar Riisalu IRLi esindajana Tartu linna linnapeakandidaatide debatis. Vähem kui kuu hiljem lahkus ta erakonnast.  Foto: KRISTJAN TEEDEMA, Tartu Postimees/Scanpix

7. Aivar Riisalu (IRList Keskerakonda), valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 1536 häält

IRLi Tartu linna linnapeakandidaat tegi pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisi kiire kannapöörde ning naases oma juurte juurde astudes Keskerakonda. Sellega koos asus ta peagi Tallinna abilinnapeaks vastutades ettevõtluse ja innovatsiooni eest.

"Ühistupank, Tallinna Televisioon, munitsipaalpood, tööstuspargid, tark majandus, koostöö ülikoolidega, startup'indus," loetles ta siis märksõnu valdkondadest, millele ta keskenduda kavatseb ning mis meelitas teda tagasi Keskerakonna manu. Riisalu oli Keskerakonna liige aastatel 1996-2014 ning IRLi liige 2014-2017.

Riisalust sai IRLi Tartu linna esinumber KOV valimistel tänu Margus Tsahkna lahkumisele erakonnast.

8. Juku-Kalle Raid (IRList Vabaerakonda), valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 1257 häält

Ajalehe KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid on kandideerinud erinevatel valimistel mitmetes eri nimekirjades, samas mitte kuuludes ühtegi erakonda. Enamus valimistest IRLi nimekirjas kandideerinud Raid on osalenud valimistel ka Iseseisvuspartei ning Roheliste nimekirjas jõudes nüüd välja vabaerakondlaste sekka, kus ta on suurimas ringkonnas Harju- ja Raplamaal erakonna esinumber.

9. Igor Taro (IRList Eesti 200sse), valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 1202 häält

Endise ajakirjaniku ja Põlva maavanema Igor Taro jaoks oli suurem pöördepunkt möödunud aasta mai lõpp, kui teda umbusaldati Põlva volikogu esimehe kohalt ning kahe päeva pärast asus ta juba juhtima siis veel poliitilise liikumisena ennast defineerinud Eesti 200 maakondade suunas tegevust. Kuu varem oli ta lahkunud IRList.

Kui 2015. aastal jäi teda lahutama riigikogu kohast 300 häält, siis nüüd sõltub Taro saatus muu hulgas ka sellest, kas Eesti 200-l õnnestub valimiskünnist ületada või mitte.

10. Aleksandr Širokov (Keskerakonnast Eesti 200sse), valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 1137 häält

Edgar Savisaar, Jüris Mõis, Urmas Sõõrumaa ja Olga Ivanova ühendasid 2017. aasta suvel oma jõud ning kandideerisid kohalike omavalitsuste valimistel Tegusa Tallinna nime all. See aga tähendas, et nii Savisaar kui Ivanova hakkasid võitlema häälte pärast oma erakonnakaaslaste vastu. Selle tegevuse eest Savisaart kui erakonna asutajaliiget välja ei visatud, küll aga otsustas Keskerakond välja arvata Ivanova ning veel 31 võitluskaaslast.

Erinevalt Savisaarest Peipsiääre vald oma ühe linna, nelja aleviku ja 84 külaga just tihti uudiskünnist ei ületa. Sarnaselt Tallinnaga juhtus seal omavaheline võimuvõitlus, kus Tartumaa ringkonna juht Peeter Ernits teatas, et kolm keskerakondlast on asunud kandideerima erakonna vastu ja seetõttu tuleb nad erakonnast välja arvata. Nende hulgas oli sellal paralleelselt Peipsiääre vallavanema ja Kallaste linnapea ametit pidanud Aleksandr Širokov.

Kui Tallinnas jäi Tegus Tallinn Keskerakonnale kümnekordselt alla, siis Širokovi jaoks oli poolte vahetus edukas. Valimisliit Uus Vald alistas Keskerakonna ülekaalukalt ning Širokov asus juhtima uut ja suuremat Peipsiääre valda.

Eelmistel riigikogu valimistel oli Širokov üks aktiivsemaid isikliku raha panustajaid kampaaniasse. Rohkem kui 10 000 euro suurune kulutus asetas ta vastavas edetabelis seitsmendale kohale.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum